Viimane v6imalus lugeda meie Samoa ja Uus-Meremaa toiduelamustest...

... on kohe kohe myygilt lahkuvast Oma Maitse m2rtsinumbrist!
J2rgmisel korral juba Austraalia ja sealne p66satoit!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Pitsilised maapähklivõi-brownied

Kujutis
Mulle meeldib toitu ehtida. Vähemalt proovida, tuleb see siis välja või mitte. Vahel tuleb hästi ja endalgi õnnestub tulemust vaadates "Wau!" hõisata, vahel on mõte parem kui see, mis välja tuleb! Brownie ´d on maitsvad niikuinii ja päris ilusad ka, vahel. Sellised kodused, šokolaadiselt tumepruunid, seest niiskelt läikivad. No kui mitte ilusad, siis vähemalt isuäratavad! Aga ise tahaks ka vahel end ju ära sättida ja peoriided selga panna. No mina igatahes püüdsin seekord oma brownie ´d "üles lüüa" - väike maapähklivõi jumestus kõigepealt ja siis šokolaadipitsist satsid peale. Õnnestus või mitte, seda öelge juba teie! Idee pole tegelikult päris minu oma, kuigi ma pole oma inspiratsiooniallikat täpselt kopeerinud vaid kõigest šnitti võtnud. Tähelepanelik lugeja arvatavasti juba teab (võibolla mitte siit, vaid What a wonderful world Facebooki lehelt ), et minu jaoks on põnevad igasugused food meets fashion teemalised algatused. Üks selliseid, kui seda nii võib nimetad...
Loe edasi »

Umami, maailm täis maitseid (suured uudised 1/3)

Kujutis
Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem...
Loe edasi »

Minu esimene VENDANGE!

Kujutis
Möödunud nädalavahetusel tabas meid selline õnn, et meie head sõbrad Kristina ja Fabien võtsid meid kaasa tõelisele Prantsuse vendange ´le (pr k viinamarja korjamine) Savoie Alpidesse. Ma enam ei mäletagi, kui mitu aastat oma elust olen ma aegajalt unistanud, et saaks ühel päris vendange ´l osaleda ja nüüd sai siis see väike unistus teoks. Pildid räägivad niikuinii enda eest, aga lisan ikka mõned sõnad ka selgituseks juurde. Vabandan ka juba ette, et tänu ohtrale pildimaterjalile on tegu ühe lohepostitusega! Saabusime Fabieni vanemate juurde Alpidesse veidi peale reede keskööd, selja taga üle 6 tunni sõitu vihmahallil kiirteel. Õhk oli isegi keset ööd hulga soojem kui Luxis ja veidi eemal pimedal külavaheteel hüppas terve hulk väikseid jäneseid. Fabieni ema Marilou pakkus kohalikke Savoie juustusid, oma kodu punast veini ja isa Jackie tehtud saia oma tehtud maasikamoosiga enne kui pikast sõidust väsinuna vooditesse kukkusime ja magama jäime. Terve öö sadas, nii et ...
Loe edasi »

Sihitult mööda Prantsusmaad

Kujutis
Ma olen alati tahtnud reisida nii, et poleks plaane, poleks ajakava, poleks sihtkohta ega kohustusi. Enamasti see ikka ei õnnestu, sest kui juba kallid lennukipiletid on ostetud ja vaat et kallimgi puhkus võetud, siis ei julge päris riski peale välja minna. Ükskord meil see aga peaaegu õnnestus ka ja seda täiesti kogemata. Paari aasta eest, kui käisime koos minu vanematega Toskaanas, olid meil ööbimiseks juba varakult broneeritud kohalikud agriturismod . Üks neist aga osutus selliseks, et väliselt oli kõik suurepärane, aga keegi meist ei tundnud end seal mingil nähtamatul ja arusaamatul põhjusel just eriti hästi. Nii otsustasimegi peale eismest ööd oma majakesest lahkuda ja ülejäänud aja lihtsalt rännata ning vaadata, kuhu õhtuks jõuame. Vahel polnud meil veel pimeda saabudeski õrna aimu, kuhu ööbima lähme, aga heas seltskonnas see ju ei heiduta - kasvõi rannas saab öökese mööda saata! Peab tunnistama, et oli ütlemata tore ja mõte sellise retke kordamisest käis meil tihti peast läbi. S...
Loe edasi »