Rooside õitsemise ajaks... roosi-madeleine´d

Ümberringi on kõik lihtsalt imeilus. Aiad, majaseinad ja pargid upuvad roosa-valge-punastesse roosiõitesse. Vahepeal, kui nartsissid ja tulbid õitsemise lõpetasid, ma mõtlesin juba endamisi, et ongi aasta ilusaim aeg läbi. Aga nüüd ma enam pole selles nii kindel. Lihtsalt nii lopsakad on need roosiõied Ja neid on nii palju. Lisaks on tänu viimaste päevade kuumadele ilmadele puhkenud lavendlid ja peagi on kord minu lemmikute, pastelsetes toonides hortensiate käes. Nii et ilu jagub igale ajale. Mul on tunne, et õitest ei saa kunagi küllalt. Lisaks neile, mida ma aknast välja vaadates näen, imetlen laual vaasis ilutsevat suurt punti roosavalgekirjuid roosiõisi, mille kallis abikaasa mulle paari päeva eest kinkis ja lisaks meenusid mulle roosi-madeleine´d, mille retsept mulle juba ammu silma oli jäänud. Ja ikka ei lähe see kõik liiale, ma leian!

DSC_0136DSC_0064


Nende madeleine´dega on üks paradoksaalne lugu. Olen madeleine varem palju teinud. Retsepte olen iga kord vahetanud ja alati olen nad leidnud mõnest prantsuse toiduajakirjast või mõne prantslanna blogist. Seekordne retsept pärineb aga pesueht briti Jamie Oliveri ajakirjast ja tulemus oli kõigist senistest parim. Õhkõrn roosihõng nende mahlakate keeksikeste sees on just nagu loodud rooside õitsemise aega tähistama! Vaja läheb (JO arvab, et sellest kogusest saab 18 madeleine´i, mina arvan, et 27):
DSC_0111 DSC_0069 125 gr võid
2 muna
100 gr suhkrut
100 gr jahu
1/2 sidruni riivitud koor ja mahl
2 spl roosivett
100 gr tuhksuhkrut
soovi korral kuivatatud roosiõielehti


DSC_0098

Tee nii:
Kuumuta ahi 190 kraadini. Sulata või potis. Kasuta osa, et määrida sisse vormid. Pane ülejäänu jahtuma. Mikserda kausis munad suhkruga vahule. Sõelu peale jahu ja sega ettevaatlikult taignasse. Sega hulka või, sidrunikoor ja 1 spl roosivett. Täida vormid taignaga ja küpseta 8 minutit või kuni keeksikesed on kuldsed.
Pane tuhksuhkur väiksesse kaussi, lisa 1 spl roosivett ja piisavalt sidrunimahla, et kokku segades tekiks kreemine kontsistent.
Kui madeleine´d on peaaegu maha jahtunud, nirista neile glasuuritriibud ja raputa peale roosiõielehti.
PS! Säilita kinnises karbis, muidu muutuvad nad küpsisteks :)


DSC_0137 Metz

Kommentaarid

Mustikas ütles …
Liiale ei saa minna ükski õitsemisest tingitud tunne. Meil siin, Eestis, on roosideni veel aega. Sirelililla ja õunapuuõieroosa on õhtuste aedade pärl ja varahommikune lakkamatu lindude laulukaanon.:)
Loen Su blogi juba kaua, kuna olen ka ise "eakas" blogija, veelgi rohkem köidab mind kulinaarne teekond teedel, kus ise olen liikunud ja liigub mu mees.:)
Jätkuvat joovastust juunis!:)
4. juuni 2011, kell 02:01
Juc ütles …
No näed, Mustikas, ise upun siin oma roosiõitesse, aga Sinu jutt kodumaisest sirelilillast ja õunepuuõite roosast ajab ikka kadedaks. Kõige enam muidugi see hommikune lindude laulukoor. Varsti kuulen! :)
4. juuni 2011, kell 10:59
Eva ja CO ütles …
Roosid on minu lemmikud! Kõnnin tänavatel ja nuusutan üle aedade rippuvaid roose! Võrratuuuu! Mul ei saa neist ka kunagi küllalt! Nii armas, et Henri sulle roose kinkis. Olen heas mõttes kade :)
Madeleined näevad väga isuäratavad välja! Mis vormi sa nende tegemiseks kasutasid? Retsept tundub lihtne olevat, ainult roosivesi on puudu hetkel :)

Kallistan,
Eva-U
8. juuni 2011, kell 19:13
Juc ütles …
Ni tõesti on roosid võrratud. Eriti on nad mulle siin meeldima hakanud, sest neid on nii palju ja iga põõsas upub õitesse. Mina küpsetasin neid spetsiaalsetes madeleine vormides. Aga sa võiksid nt proovida samamoodi muffinivormi põhjas äkki. Maitse jääb ju samaks, vorm saab ainult huvitav olema :).
9. juuni 2011, kell 11:41
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik
Loe edasi »

Punase läätse ja sealiha hautis

Kujutis
Kuna minu kallis abikaasa armastab hirmsasti sealiha, siis olen viimasel ajal üritanud leida erinevatest toidublogidest uusi põnevaid sealiharetsepte. Midagi nagu on ka, aga tegelikult on sõber sealiha toidusõprade tähelepanu alt täiesti teenimatult välja jäänud. Tegin siis ise väikse sammu selles suunas, et sealihasõpradel üks retsept leida oleks. Valmistasin punaste läätsede ja sealiha hautist, mis on pisut nagu plov, ainult et läätsedest riisi asemel ja sealihast lamba asemel. Vaja läheb: 0,5 kg sealiha 250 gr punaseid läätsesid 400 gr purustatud tomateid 2-3 sibulat 3 küünt küüslauku 2-3 porgandit 0,5 tl safranit 1/2 kl kuiva valget veini 1/2 hakitud tšilli Prae sealihatükid kuumas õlis kuldseks, maitsesta soola ja pipraga, tõsta kõrvale. Prae samas rasvas sibul, küüslauk, kui need on klaasjad, siis lisa ka porgandikettad ja sega läbi. Kuumuta veidi, lisa juurde liha ja vala peale vein. Lase keeda ca 5 minutit, et alkohol välja keeks. Lisa torts keedetud vett ja lase segul kaane al
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »

Portugali kreemikoogid, pastéis de nata

Kujutis
Siit tuleb nüüd küll üks lootusetult hilinenud isadepäevajutt. Isadepäevaks tehtud koogid, portugalipärased pastéis de nata ´d valmisid küll siiski õnneks õigel päeval. Pühapäeva hommikuks oli üle pika aja taevas täiesti sinine ja päike soojendas mõnusalt. Päeval oli vist lausa 16 kraadi sooja olnud. Mannike laulis Henri "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..." abil üles ja kinkis talle karbikese vajalike vidinatega, peal silt "superissi toolbox". Mina omaltpoolt püüdsin tähtpäevale kaasa aidata millegi magusaga. Juba mõne aja eest oli mulle minu uues Jamie "30 minute meals" raamatus silma jäänud tema kiirelt valmivate pastéis de nata ´de retsept. Oligi plaan need ette võtta. Ärkasin veidi liiga vara üles ja kuna nii vara voodist välja ei viitsinud ronida, hakkasin öökapil olevaid toiduajakirju uurima. Silma jäi eelmises Cuisine et Vins de France numbris olnud pastéis de nata ´de retsept. Mõlemas oli midagi, millest ma loobuda ei tahtnud ja nii sai kahest
Loe edasi »