Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Eile oli mul üle pika aja jälle päris sünnipäev. Nimelt olen mina üks neist õnnelikest, kes on sündinud nii erilisel kuupäeval, nagu seda on 29. veebruar. Nii et sain äsja 8 täis! Kui enamikul on kahte sorti sünnipäevi - tavalised ja juubelid, siis minul ja kõigil, kes samal kuupäeval on sündinud, on lausa 4 varianti. Päris sünnipäevad, mis saabuvad iga 4 aasta järel, siis need aastad, kui sünnipäeva polegi (ehk siis enamus aastaid), juubelid ilma sünnipäevata (ehk siis, kui saab täis ümmargune arv aastaid, aga õiget kuupäeva kalendris pole) ja siis veel need harvad korrad, kui on nii sünnipäev kui juubel. Selle viimaseni on mul veel üksjagu aega, tundub, et järgmine on ees alles 8 aasta pärast, sest siis täitub ühtlasi 10 ja 40. Aga ärme selliste numbrite peale praegu mõtleme, eksju! Viimane peaaegu juubel (ehk siis see, kui õiget kuupäeva kalendris polnud, aga ümmargune arv aastaid oli) oli mul Bangkokis. Üks ääretult meeldejääv pidu sai peetud - Eestist tulid sõbrad kohale, pidulik ...
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Nende veidi teistmoodi mini-pavlovadega soovin ma teile sel aastal Head sõbrapäeva! Šokolaad on sel päeval niikuinii omal kohal! Aga mulle tundub, et seest punane apelsin ja väike tilk kangemat teevad selle küpsetise veelgi erilisemaks ning oma kõige kallimale pakkumiseks sobilikumaks! Ja kel Valentinipäevaks juba muud plaanid, siis lisaks sobivad need väiksed pavlovad ka vasltakukleid asendama. Välja näevad ju nagu ühed pidulikud kuklid vahukooremütsiga :) Vaja läheb: 75 g hakitud tumedat šokolaadi + veidi lisaks kaunistamiseks 2 toasooja munavalget 100 g suhkrut 0,5 tl vanilliekstrakti 0,5 tl valge veini äädikat 0,5 tl maisitärklist 200 ml vahukoort 75 g suhkrut 2 (veri)apelsini veidi Cointreau´d või mõnda kangemat apelsinilikööri Tee nii: Kuumuta ahi 160 kraadini. Kata suur ahjupann küpsetuspaberiga. Sulata šokolaad kuumaveevannil, tõsta kõrvale ja lase pisut jahtuda. Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes osas, iga kord enne järgmise osa lisamist vahusta eelmine osa ...
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Kommentaarid