Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Nende veidi teistmoodi mini-pavlovadega soovin ma teile sel aastal Head sõbrapäeva! Šokolaad on sel päeval niikuinii omal kohal! Aga mulle tundub, et seest punane apelsin ja väike tilk kangemat teevad selle küpsetise veelgi erilisemaks ning oma kõige kallimale pakkumiseks sobilikumaks! Ja kel Valentinipäevaks juba muud plaanid, siis lisaks sobivad need väiksed pavlovad ka vasltakukleid asendama. Välja näevad ju nagu ühed pidulikud kuklid vahukooremütsiga :) Vaja läheb: 75 g hakitud tumedat šokolaadi + veidi lisaks kaunistamiseks 2 toasooja munavalget 100 g suhkrut 0,5 tl vanilliekstrakti 0,5 tl valge veini äädikat 0,5 tl maisitärklist 200 ml vahukoort 75 g suhkrut 2 (veri)apelsini veidi Cointreau´d või mõnda kangemat apelsinilikööri Tee nii: Kuumuta ahi 160 kraadini. Kata suur ahjupann küpsetuspaberiga. Sulata šokolaad kuumaveevannil, tõsta kõrvale ja lase pisut jahtuda. Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Lisa suhkur kolmes osas, iga kord enne järgmise osa lisamist vahusta eelmine osa ...
Kevad oli meil juba peaaegu käes, lumikellukesed ja krookused õitsesid, aga talv, pagan, tuli tagasi. Juba nädal aega on kõvad miinused (muidugi kaugeltki mitte nii kõvad, kui teil seal kaugel põhjamaal) ja mul tekib küsimus, et mis kasu on Luksemburgis elamisest, kui Eesti talv kaasa tuleb!!! Täna hommikul oli igatahes külmakraade lausa 15. Eriti külm hakkab veel, kui piiluda endal seljas olevate ohtrate kampsunite-jopede-sallide-mütside vahelt välja ja jälgida britte, kes külmast kõverdatuna endiselt palja pea, lillade sõrmede ja sügismantliga ringi värisevad. Ma usun, et olete minuga ühel nõul, et hirmsa külmaga pole midagi mõnusamat, kui oma soojas toas istuda, ahi sisse lülitada, sellega tuba veelgi soojemaks kütta ning lisaks kogu maja magusa koogihõnguga täita! Mina võtsin seekord ette maasikate, vaarikate, mustikate ja põldmarjadega mandlitaignakorvikesed mandlikreemiga! Vaja läheb: 400 g marju (põldmarjad, maasikad, mustikad, vaarikad, sobivad nii külmutatud kui värsked)...
Lõpuks ometi saan mõned read Kreeka kohta kirja. Oh nii pagana ilus ja tore ja maitsev oli. Toiduhuvilistele luban, et reisiloole (mis sisaldab küll kõvasti ka toidujuttu) lisandub peagi ka üks või mitu Kreeka retsepti, aga seda paari päeva pärast. Esialgu siis silmailu ja virtuaalset kaasareisimist! Eelmisel nädalavahetusel kasutasime ära oma suurepärast asukohta ja sõitsime Ryanairi abiga pikaks nädalavahetuseks Kreekasse, Kosi saarele. Meie teadmised oma sihtpunkti kohta piirdusid varem sellega, et Kos ei ole kuigi mägine, et siin käib metsikutes kogustes turiste ja et hooaeg pole veel alanud. Viimane meeldis meile asja juures eriti hästi. Jõudsime peale 3,5 h pikkust lendu kohale, astusime lennujaamast välja ja jõudsime just mõtlema hakata mismoodi küll linna saada, kui meie ees seisis otse Kosi kesklinna viiv liinibuss. Eriti mugav ja eriti odav. Meie ainuke kaart oli jupike Google mapsist välja prinditud kesklinna. Selle järgi asusime siis praadiva päikse käes oma hotelli otsima....
Kommentaarid