Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Juhuu, me oleme jõudnud rabarberi ja hapukoore maale Uus-Meremaale. Nendest kahest asjast oleme vaat et kõige rohkemgi puudust tundnud (lisaks tumedale leivale) viimaste Lõuna-Ameerika kuude jooksul. Küll ma olin õnnelik, kui kuulsin, et need kaks asja siinmail olemas on. Meie praeguse Aucklandi perenaise Lizi aiast rabarbereid võttes ei pöördunudki ma retsepti jaoks tema poole, vaid hoopis kodumaistele netilehtedele. Leidsin kiire ja äärmiselt maitsva lahenduse perenaine.ee kodulehelt. Vaja läheb: 125 gr toasooja võid 4 spl suhkrut 1 muna 150 gr jahu Löö või suhkruga vahtu, lisa muna ja jahu, sõtku ühtlaseks ja suru ümmarguse võitatud koogivormi põhja ning külgedele. 500 gr rabarbereid (tükeldatud) 4 spl suhkrut Pane rabarbritükid taignale ja raputa peale suhkrut. 250 gr hapukoort 1 muna 2 spl suhkrut Löö muna suhkruga vahule, sega juurde hapukoor. Vala rabarberitele. Küpseta 180 kraadi juures 45 min.
Kolm on kohtu seadus, eksju? Nii et postitan siis jutti kohe kolmanda magustoidu rabarberi teemal! Millest me siin kevade hakul ikka muust räägime, kui umbrohust, rabarberist ja natuke sparglist ka sekka. Prantsuse ahjupannkooki ehk clafoutid olen ma siin varemgi teinud, viimati mirabellidega , ükskord varem vaarikatega ja virsikutega, siis jälle šokolaadi ja murelitega , täna jätkan rabarberiga. Tegelikult on see põldmarjadega Bretooni far ka üks clafoutis lähisugulane. Nii et üks tõeliselt populaarne külaline siin minu Võrratus maailmas. Asi on lihtsalt selles, et clafoutis valmistamine on lihtne ja tulemus ääretult maitsev. Nüüdseks oleme avastanud, et kõige rohkem meeldib meie perele see küpsetis siis, kui ta on peaaegu jahtunud. Sööme seda samamoodi nagu kodumaist saiavormi, külma piimaga. Kui clafoutis ahjust välja tuleb, siis on tegu millegi pudingilaadsega, kuid kui veidi kannatada (mis ei ole üldse lihtne, kui ahjuvormist selliseid magusaid aroome eritub), siis ta...
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Täpselt ei teagi, millest see alguse sai. Ja täpselt ei teagi, kes meist esimesena selle idee välja käis. Aga fakt on see, et meie peres on juba paar viimast aastat vahel suurema innuga, vahel vaiksemalt, käinud jutt perekondlikust ümbermaailmareisist. Ja mitte mõnest nädalast, vaid ikka vähemalt aastast. Eriti tõsiseks läks jutt siis, kui asja uurima asudes nägime, et ümbermaailmareisi pileti koos kõigi vajalike maandumistega võib saada sama raha eest, mis muidu maksab lend Austraaliasse ja tagasi. Hakkasime sarnaste seltskondade reise jälgima. Pidevalt elasin kaasa Triinu reisile eelmisel aastal ja ei saa salata, ka tema andis meie mõtetele hoogu juurde. Aitähh, Triin, siinkohal ka osutatud praktilise abi osas. Siis hakkasin jälgima sarnaste perede, kes rändavad maailmas oma väikeste lastega, blogisid. Ei näinud ühtki probleemi. Minu suurim mure, Manni tervis reisil, sai leevendust, kui lugesin ühe briti pere reisist. Neilt küsiti, et kuidas arstiabi reisil saite. Ja ema ütles, et tü...
Kommentaarid