Nigella carbonara...

Ühel haruldasel pühapäevahommikul ärkas minu mees minust varem. Ja kui ma mõni aeg pärast teda uimasena elutuppa ennast venitasin ja küsisin, et mis sa siin siis teha juba jõudsid, hakkas tema mulle rääkima, kui häid asju Nigella Lawson just saates, mida ta vaatas, tegi. Pidid need vast head asjad olema, kui meesterahvas õndsat üksindust nautides jäi pühapäeval kokandussaadet vaatama. Üks Nigella tookordsetest šedöövritest oli olnud Spaghetti Carbonara. Otsisin selle üles ja tegin isegi. Kasutasin küll linguinet. Muutsin ka munade kogust, kuna minu jaoks oli 4 muna ilmselgelt liiga palju. PS! Traditsiooniliselt kasutatakse carbonara kastme juures bucatini pastat. Vaja läheb (4-le):


500 gr spagette
275 gr Pancettat, mina asendasin Ameerika peekoniga
60 ml kuiva valget veini
60 ml vahukoort
50 gr parmesani
2 muna
1 spl võid
1 spl oliiviõli
musta pipart, soola ja muskaatpähklit


Keeda spagetid, kurnamisel säilita 150 ml pastakeeduvett. Prae või ja oliiviõli segus singitükid kergelt krõbedaks. Vala juurde vein ja lase mõned minutid keeda. Sega juurde pasta. Sega läbi ja lisa vajadusel veidi pastakeeduvett (kui muidu pasta liiga kuiv on). Sega kokku munad, koor, riivitud juust, pipar ja vajadusel sool. Tõsta spagetid tulelt ära, sega muna-koore segu pastale juurde. Kuumuta veidi pidevalt segades. Serveerimisel raputa peale veel pipart ja riivi muskaatpähklit.

Kommentaarid

Pille ütles …
See muskaatpähkli lisamine tundub huvitav. Mulle endale meeldib klassikaline muna-peekon-parmesan variant, st ilma kooreta. Aga mõnikord on koorega ka mõnus, ma ei salga :)
Juc ütles …
Pille, pean ka tunnistama, et igapäevaselt ma just koorekastmes pastasid ei sööks :). Nad on ikka kohe päris rammusad söömaajad. Aga maitsvad on nad ka, seda ei saa ka salata!
Pille ütles …
No esimesel kodusoleku õhtul (teisel siiski, esimesel ma ei kokanud) tegin Nigella koore-sidrunikastmes spagette. Mmmmmm :)
Aet Trisberg ütles …
Olen tasapisi sirvinud Su toidublogi risti ja põiki läbi. Väga maitsvaid asju teed ja ikka väga tubli oled, et kõike üles kirjutada, pildistada ja teistega jagada viitsid! Carbonara on üks toit, mida ma teatud aja tagant ikka tahan, samas, olles selle ära söönud, arvan ma alati, et midagi on nagu puudu... aga tahan seda mingi aja pärast jälle. Sinu poolt väljapakutud muskaat lisaski i-le täpi, omalt poolt panin juurde veel veidi küüslauku ja peterselli ka, tuli kindlasti parim carbonara, mille ma kunagi teinud olen (abikaasa ka kiitis :))

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga