Romani pissaladier ehk Nizza sibula ja anšoovise pirukas

Kolmapäeviti õnnestub igal varajasel ärkajal näha kodumaa parimat kokka, Roman Zaštšerinskit, in action, otse oma telerist. Soovi korral õnnestub tema kokakunsti ka ise järgi proovida, sest rahva ette ei tule ta mitte oma keeruliste haute cuisine saavutuste, vaid lihtsalt lihtsate ja maitsvate retseptidega. Ise on ta sealjuures nii vahetu ja rõõmsameelne, et lust vaadata. Ja maitsev järgi teha. Tema ja Nizza ühise sibula-anšoovise piruka jaoks läheb vaja:

300 g lehttaignat
4 keskmist sibulat
värsket või kuiva tüümiani
soola ja musta pipart
10 Eesti anšoovist
Musti oliive (minul olid mustad Kalamata oliivid balsamiäädikas, mis sobisid suurepäraselt)

Koori ja lõika sibul poolrõngasteks. Prae oliiviõliga, kuni on kergelt pruun. Maitsesta soola ja musta pipraga. Maitsesta tüümianiga. Rulli lehttaigen õhukeseks ja pane plaadile küpsetuspaberi peale. Laota sibulahautis taignale ning kaunista anšoovisefileedega ja oliividega. Küpseta ahjus 180 °C juures, kuni pirukas on valmis (umbes 25-30 minutit).

Kommentaarid

Liina ütles …
Sellest on jah nüüd juba jupp aega, kui ta seda pirukat tegi. Aga miskipärast mulle tookord ei meeldinud see mõte, et ta lehttainast ja eesti anshoovist kasutas. Pissaladier tundub mulle õigem ikka pärmitaigna peal ja nende tulisoolaste õlis seisnud päris anshoovistega. Aga noh, üks ei välista teist ning egas see meiemaine variant seepärast kehvem ole :-)
Mis mul aga selle sibula-teemaga meelde tuli, on imehead sibulafocacciad Itaalias. Üritasin kodus ka teha, taigen on õige, aga sibul mitte. Kuidas saavutada focaccia peal selline kuidagi nagu ahjus kuivanud ja mõnus sibul? Mina praadisin pannil läbi ja siis jäi ta selline pehme ja libe, aga peaks olema kuivemapoolne. tea, kas nad seal Itaalias panevad siis toored sibularattad kohe focaccia peale?
Juc ütles …
Kusjuures mina ka ei võtnud sellel Romani variandil kohe sabast kinni. Aga mu tädi võttis, tegi järgi ja pakkus meile - jubedalt maitses. Nii ta siia saigi, tegin ise ka.
Aga ma olen ka mitmeid kordi sibulafocacciaid teinud. Kuivaks ja krõbedaks on läinud siis, kui kuuma on veidi liiga palju saanud :). Aga ma usun, et nii see siiski päris olema ei peaks. Mina praen ka alati läbi. Väga ei tahaks uskuda, et nad sea itaalias toored viilud taignale panevad. Aga samas, kui panna sibul ja kõvasti oliiviõli peale... peaks proovima.
Anonüümne ütles …
Sibulast.Venelased kupatavad nt salatite jaoks sibula ära: valavad keeva vee peale ja lasevad jahtuda. See annab ka teist moodi tunde. Pirukas oli hea. Kahupea
Juc ütles …
Aitähh, Kahupea! Tore, et maitses. See sibulalugu on vist jah katsetamise asi. Põhimõtteliselt võib asi isegi selles olla, et itaallased kasutavad vanaaegseid kiviahjusid.

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga