Väiksed kartuliröstid forellimarjasalatiga. Puhkus võib alata!

Olengi kohal. Täna öösel saabusin lõpuks oma kauakogutud puhkusepäevi oma kallisse Eestisse kulutama. Mõelda vaid, terve kuu aega ilusat suve ja kalleid inimesi. See nõuaks kohe nagu pisut pidulikumat tähistamist. Näiteks nagu neid väikseid forellimarjasuupisteid külma šampusega. Minu meelest näevad need suurepärased välja ja on lihtsad nii valmistada kui süüa. Selline viis forellimarjast salatit teha jõudis minuni kunagi teismeeas, kui minu hea sõbranna Kristel, kes samuti tänaseks toidublogi peab (Toidujutud), rääkis, mismoodi tema peres seda tehakse. Kuna forellimarja enamasti just ülearu koduses majapidamises pole, siis tundus mõte sellest salatit teha esialgu ilmselge raiskamisena. Aga kui ära proovisin, olin juba teist meelt. Samasugust salatit meeldib mulle serveerida ka koorega küpsetatud kartulite sees. Ühesõnaga, kartuli ja forellimarja imeline abielu! Vaja läheb:

DSC_0159


ca 500 gr kartuleid (koori, riivi ja pane sõelale nõrguma)
50 gr sulavõid
1 muna
musta pipart
soola
peotäis värsket tilli

purgike forellimarja
3 spl paksemat hapukoort
1 hästi peeneks hakitud šalottsibul
musta pipart
1 tl sidrunimahla

Pigista riivitud kartulid nii kuivaks, kui vähegi suudad. Sega need kokku sulavõi, muna, hakitud värske tilli, soola ja pipraga. Prae kuumas õlis väiksed pätsikesed mõlemalt poolt kuldseks. Pane valminud röstid köögipaberile nõrguma, et üleliigne rasv välja valguks. Sega kokku forellimari ja muud salati koostisosad. Tõsta igale röstile kuhjake salatit ja kaunista värske tilliga. Jahe mullivein- šampus, cava, prosecco või cremant, teeb asja ainult ilusamaks!

DSC_0026


Praegu, kui ma teile sellest kõigest kirjutan, istun tegelikult oma suvemaja terrassil, olen oma küüned äsja tulipunaseks lakkinud, rüüpan vahelduseks külma rosé´d ja asun kohe-kohe lugema Ruth Silvestre "Päevalillede maja". Kas pole elu mitte ütlemata imeine?

Kommentaarid

Mari-Liis ütles …
Tere tulemast koju, Juta!
Sellised suupisted on nii head! Ma olen lapsest saati sellised kartuliröste armastanud, minu isa tegi neid suvel alati, siis küll kartulipannkookide nime all. Kalamari sobib sinna peale võrratult, siiamarjaga on ka super.
Tuuli ütles …
Puhas dekadents :) Ja viimse kalamarjaterani nauditav kohe kindlasti.
Tervitused kodumaale jõudmise puhul ka ja seekord on lootust blogiväliselt ka kohtuda
Anonüümne ütles …
Soovin teile kaunist puhkust! H Saaremaalt
Eva ja CO ütles …
Milline idüll!!! Suurima rõõmuga istuks praegu sinuga seal terassil, maitseks kartuliröste forellimarjasalatiga, limpsiks peale külma rosé´d ja ei laseks sul sõnagi raamatut lugeda ;)

Päikseliste tervitustega ülimalt vihmasest Londonist,
Eva-U
Juc ütles …
Suur aitäh, Mari-Liis! Mina olen ka lapsest saati kõike kartulist armastanud. Teinekord proovin siiamarjaga ära, aitäh idee eest.
Aitäh ka Sulle, Tuuli. Kalamari on tõesti viimse terani nauditav, alati :). Ja tõeliselt äge, et teide kõiki peagi live´s näen!
H., suur aitäh!
Eva, küll mul oleks suur heameel mitte ühtki sõna raamatust lugeda, vaid siin terrassil kalamarja süüa, šampat juua ja mis peamine, Sinuga lobada. Varsti juba saame!
Kristel ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kristel ütles …
Teretulemast kodumaale!
hehh, missugune üllatus su postitusest end leida :) aga näeb väga isuäratav välja ja kui ma ükskord saan jälle tubliks st et viitsin süüa ka teha ning oma blogi mis hakkab varsti tolmu koguma, tolmu alt välja kaevan, proovin kindlasti proovin seda! tundub imehea!
Juc ütles …
Aitäh idee eest, Kristel! Suvel kipub jah vägisi nii minema, et pliidi lähedale palju ei pääse! Ega ma isegi just kuigi produktiivne blogard viimasel ajal pole olnud :)

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga