Pildiraamat

Pildikesi Brüsselist :)

Kohvikuid 
Vanalinna

 Happeninge
 Kulda ja karda
 Liha
 Peaaegu Umamit :)
 Seeni
Ja muidugi šokolaadi!
Ilusat sügist!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Kujutis
Nagu juba pikemat aega näha on olnud, siis retsepte siia blogisse enam eriti lisandunud pole. Retsepte jagan nüüd Umami blogis , mõlemasse lihtsalt ei jõua. Aga maailmas avatud silmadega ringi rännata meeldib meile endiselt ja seega sedasorti jutte siia ikka on sattunud ja luban, et satub ka edaspidi. Seekordse loo eest pean tänama oma kallist õde, kelle perel valmis Saaremaal imearmas suvila ja kuhu me suvel soolaleivale ja suvitama olime kutsutud. Minu meelest on täiesti uskumatu, kui eksootiline on üks väikse Eestimaa nurgake nimega Saaremaa. No vaadake ise, kas pole? Meie igatahes veetsime aega nii mõnusalt, et selle kohta saab ainult " la bella vita " öelda - mere kohin, kadakate sahin, kuum päike, mõnus seltskond, külm prosecco, grillil särisev liha, kausitäis maasikaid... Suur aitäh Eva & Co, te andsite meile suurepärase põhjuse see pikk tee tihedamini ette võtta :)  
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Kreeka saartel - Santorini

Kujutis
Kes on lugenud minu kahte eelmist postitust Mykonosest ja Parosest teab, et istusime taaskord praamile ja jõudsime piltilusale Santorinile! Ettevaatust, kuna tegemist on äärmiselt fotogeenilise kohaga, siis on postituses rikkalikult fotosid! :) Kui aus olla, siis ma natuke isegi kartsin Santorinile minekut. Kartsin pettuda. Mõtlesin, et kindlasti on tegu mingi täieliku turistilõksuga. Õnneks polnud mu hirmul alust. Või õigemini, võibolla oleks olnud ka, kui oleksime reisinud Santorinile südasuvel, mitte maikuus. Sest südasuvel on Santorini nii inimesi täis, et päiskeloojangu vaatamiseks on tänavalgi raske kohta leida. Meie saime Santorinit nautida uhkes privaatsuses ja saime täieliku elamuse! Aga alustame algusest! Esiteks sõitis praam Paroselt Santorinile hirmus kaua ja küll mul oli hea meel, et olin omale soojad riided kaasa võtnud. Praamid on nii jääkülmaks konditsioneeritud, et ilma paksude riieteta saaks raudselt köha ja nohu kaasa! Ronisime siis praamilt maha ja hakkasime transpo
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »