3 nädalat ROLE-ga

Kell oli eile öösel 11.30, kui meie pere pikutas voodis ja unistas... praemunast, praepeekonist ja värskest saiast. Tõdesime lõpuks heldimusega, et seda luksust peab veel nädalakese ootama. Päris normaalne see vist ei ole!
Tavaliselt asi nii hull ei ole. Eile oli asi selles, et keegi ei viitsnud õhtusööki valmistada ja õhtuks oli "kõht selja küljes kinni".
Tegelikult arutasime eile ka, et ROLE programmi järgi toitudes on niii hea ja kerge olla, et päris nurka ei raatsi seda küll visata peale Türgit (Türgis küll, hommikuks ikka need munad ja peekon :) ). Kaal hakkab ka langema, mis on alati teretulnud kõrvalmõju. Tasapisi, aga siiski!
Esimesed 1,5 ndl oli pidev nälg, ma mõtlesin, et nii ei saa ju elada! Et sööd ära ja vaatad: "appppiiii, millal juua võib", või "oh, alles 1 h pärast võib süüa, aga mul juba kõht tühi". Aga organism harjus uute reeglitega kiirelt ära ja nüüd ei ole need ettenähtud joogi ja söögi vaheajad mingi probleem, nendele lihtsalt ei mõtlegi enam.
Millestki ei ole raske loobuda olnud. Ka mitte igasugusest riisist, välja arvatud see aromaatne Basmati riis, mida eile meid külastanud tädile ja Mannile keetsin. No ei suutnud vastu panna. Ja 1 asi on veel, millest ma ei ole loobunud ja ei kavatsegi - sojakaste, austrikaste ja muud maitsekastmed. Need sisaldavad erinevaid komponente, mis erinevate toitudega kokku ei sobi, aga ma eeldan, et vähesel määral ja kasutan neid rõõmsalt edasi.
Vot, niimoodi need nädalakesed ROLEga veerevad. 5 päeva veel ja siis paus...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Vana-vanaema pannišašlõkk

Punase läätse ja sealiha hautis

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade