Park Cafe ****



Mida teha sombuse ilmaga pühapäeval Tallinnas... Selle küsimusega seisime täna hommikul silmitsi. Otsustasime teha teise katse minna Park Cafesse Kadriorus. Esimesel korral sattusime ühel ajal jääskulptuuride tegemise üritusega ja mõistagi ei olnud kohvikus ühtki kohta.


Sõitsimegi Kadriorgu ja tegime väikse ringi pargis. Vaatamata halvale ilmale oli park jalutajaid täis. Üldse tundub viimasel ajal, et eestlased leiavad järjest enam tee värskesse õhku, parkidesse, mänguväljakutele. Nii tore!


Ja nagu tellimise peale oli Park Cafe esimesel korrusel meie pere jaoks vaba üks nurgalaud veidi eraldatud toasopis. Kohviku interjöör on soe ja meeldiv. Tumedad lühtrid, pruun puitmööbel, igal laual väike küünlake põlemas. Valgust annavad suured valgete kardinatega aknad, õrnust imeilus pitsi meenutav valge serviis. Põrand on kaetud vaibaga. Salongilik oleks vist õige sõna.


Saiad, koogid, tordid on "õige magusad". Võtsime vahukoore-kohupiimatordi, mis oli pisut liiga vahukoorene ja pisut liiga sidrunine. Muidu oli mõnus - põhi ca 3 mm, kreemi ca 7 cm :). Veel proovisime juustukooki kirssidega, mis maitses väga hästi. Maria võttis kakao ja 5 vaarikakommi. Mõlemad olid maitsvad, kakaod kattis paks kiht ilusat kakaopruuni piimavahtu. Soolasest olid täna müügil seenestruudel ja lahtine tuunikala pirukas. Neid me ei proovinud. Eriti maitsev oli kannuga ostetud Elujõu tee, mis koosnes Karepa ravimtaimeaia ürtidest - piparmünt, kõrvenõges, saialill, raudrohi ja mustsõstralehed. Kavatsen ise ka kindlasti selle kokku segada! Tärnikesi oli kohvikule väga raske panna. Aga kuna need tärnikesed on mul niikuinii emotsionaalsed ja täiesti subjektiivsed, siis sai Park Cafe 4 tärni.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Kevadine külm karulaugukaste kuldseks praetud kartulitega

Kujutis
No küll oli keeruline seda karulauku siit Lõuna-Eestist leida. Käisin mitu korda turul, asjata. Andsin lõpuks alla. Aga siis andis ühel päeval mu ema mulle mõned karulaugutaimed, mille oleasolust tema aias ma üldse teadlik polnud. Ja järgmisel päeval oma tädi külastades sain muru seest terve koti täie noppida. Milline õnn. Tegin karulaugust mõnusa värske külma kastme, mis sobib suurepäraselt kuldseks praetud kartulitega, täpselt sellistega, nagu mu vanaema neid mulle praadis, kui ma väiksena tema juures "lasteaias" käisin. Vaja läheb: 100 ml peeneks hakitud värskeid karulaugulehti 100 ml hapukoort 50 ml kodujuustu soola ja pipart maitsestamiseks (nendest kogustest tuleb väike kausitäis, kui tahad kohe isuga süüa, suurenda koguseid) Koorega keedetud kartuleid Õli praadimiseks Soola Sega kokku peeneks hakitud karulaugulehed, hapukoor ja kodujuust. Maitsesta soola ja pipraga. Lase külmas seista, kuni praed kartuleid. Koori jahtunud koorega keedetud kartulid. Lõika viilud. Aja e
Loe edasi »

Portugali kreemikoogid, pastéis de nata

Kujutis
Siit tuleb nüüd küll üks lootusetult hilinenud isadepäevajutt. Isadepäevaks tehtud koogid, portugalipärased pastéis de nata ´d valmisid küll siiski õnneks õigel päeval. Pühapäeva hommikuks oli üle pika aja taevas täiesti sinine ja päike soojendas mõnusalt. Päeval oli vist lausa 16 kraadi sooja olnud. Mannike laulis Henri "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..." abil üles ja kinkis talle karbikese vajalike vidinatega, peal silt "superissi toolbox". Mina omaltpoolt püüdsin tähtpäevale kaasa aidata millegi magusaga. Juba mõne aja eest oli mulle minu uues Jamie "30 minute meals" raamatus silma jäänud tema kiirelt valmivate pastéis de nata ´de retsept. Oligi plaan need ette võtta. Ärkasin veidi liiga vara üles ja kuna nii vara voodist välja ei viitsinud ronida, hakkasin öökapil olevaid toiduajakirju uurima. Silma jäi eelmises Cuisine et Vins de France numbris olnud pastéis de nata ´de retsept. Mõlemas oli midagi, millest ma loobuda ei tahtnud ja nii sai kahest
Loe edasi »

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik
Loe edasi »