Kaunis Kaberneeme







Ja sõnu polegi vaja...

Kommentaarid

Maarja ütles …
ehh, nostalgia, ma terve kooliaja suvitasin kaberneemes, ja siiani see lemmik mustikamets. isegi pulmad kunagi pidasin seal:)
30. mai 2008, kell 17:29
Anonüümne ütles …
.....ja siis veel see mere hääl ja lõhn..... . Kahupea
30. mai 2008, kell 18:12
Juc ütles …
Mann, nii tore, kui sain sinus vanu mälestusi elustada, tundub, et need olid väga meeldivad :). Tõesti oli kaberneeme meile Lõuna-Eestikatele meeldiv avastus, kindlasti üks koht, kus end "laadimas" käia!
2. juuni 2008, kell 22:32
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Üks lihtne "hiinakas" - kindral Tso kana

Kujutis
Nii mõnigi toit, mis lääne inimestele "hiinakat" tellides esimeste seas pähe tuleb, ei ole tegelikult teps mitte Hiinast pärit. Ja nii ka see vägeva nimega kergelt vürtsikas kindral Tso kana . Alguse on see saanud hoopis Ameerika Hiina restoranidest ja suure tõenäosusega polnud kuulsal väepealikul sellega mitte midagi pistmist. Siit , Anu Lohki kirjutatud artiklist "Suurimad müüdid Hiina toidu kohta", võib lugeda veidi täpsemalt: 5. Müüt: Kindral Tso oskas teha lahingutväärt kanarooga Vähemalt enamik ameeriklasi teab, et „kindral Tso kana“ ei ole üks neist veidratest Hiina muinasjuttudest, mida me teile raadiosaadetes ette loeme, vaid maitsev Hiina roog. Või on see ikka nii? Kuigi kindral Tso kana on Metsikus Läänes popp söök, ei teata Hiinas selles udutuhkagi. Nii et kui mõned ajakirjanikud külastasid Tso kodulinna Hunani provintsis, vandusid isegi kadunud kindrali järeltulijad, et nad pole sellisest retseptist kordagi kuulnud. Kindral Tso, pärisnimega Zuǒ Zōngtáng...
Loe edasi »

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Igatsedes kirsiõisi... kirsi-kohupiima korvikesed

Kujutis
Tahaksin, et valgus, mis aknast kumab, ei tuleks lumest, vaid miljonitest kirsiõitest. Ära on tüüdanud see talv, külm ja pimedus. Aga praegu, kui ka unistades kestab talv veel paar kuud, jääb üle unes kevadet näha ja ilmsi ennast hea-paremaga hellitada. Sellepärast küpsetasingi kirsiõite värvi kohupiimakorvikesi, millel maitseks ja iluks kirsid ka sees. Lihtsaim muretaigen (maha viksitud Eva blogist ): 4 dl nisujahu 100 gr külma võid 2 spl suhkrut 1 muna Näpi külmad võitükid jahu ja suhkruga, lisa muna, sõtku tainaks. Lisa vajadusel paar spl külma vett. Vooderda võitatud korvikeste vormid tainaga ning aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Eelküpseta põhjad 200-kraadises ahjus ca 8 minutit. Täidis: Kompotikirsse 200 gr kohupiima 50 gr hapukoort 1 muna 4 spl suhkrut 1/4 sidruni riivitud koor 1/2 tl vanillisuhkrut veidi kirsikompoti vedelikku Sega kokku kohupiim, suhkur, muna, sidrunikoor ja törts kompotivedelikku. Tõsta igasse eelküpsetatud korvikesse kirsse ja vala peale kohupiimase...
Loe edasi »

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kujutis
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Loe edasi »

Croquembouche ja aeg jõulukinke jagada!

Kujutis
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Loe edasi »