Tapenade ja madeleine´d

Täna hakkan kohe pihta toidujuttudega ja jätan muud heietused hiljemaks. Mõlemad retseptid, üks soolane ja teine magus, on pärit Prantsusmaalt. Magus lausa siitsamast lähedalt, Lorraine maakonnast. Aga alustame algusest.

Olen suur tapenade austaja – nii palju maitset nii väikses koguses. Põhimõtteliselt on tegu Lõuna-Prantsusmaal populaarse oliividest tehtud leivamäärdega. Eriti maitsva tapenade saad, kui seda ise teed ja teha on seda äärmiselt lihtne. Minu meelest on tapenade´l nii palju kasutusvõimalusi. Määri õhuke kiht röstsaiale; sega väikeste ümmarguste keedukartulitega maitsva salati jaoks; küpseta sellega üle ahjukala; määri hommikusele keedumunale; määri lehetaignale, keera rulli, lõika kettad ja küpseta maitsvad suupisted; lisa veidi serveerimisel püreesupile... või pane purki, kaunista purk ära ja kingi hea maitsega sõbrale jõuluks! :) Vaja läheb:

120 gr musti (kreeka) oliive
1-2 küüslauguküünt
2 väikest anšoovisefileed
1,5 tl värsket tüümiani
2 tl kappareid
Musta pipart
3-4 spl oliiviõli
¼ sidrunist pigistatud mahl

Eemalda oliividest kivid, sega kokku oliivid, anšoovised, küüslauk, kapparid ja tüümian. Haki kõik hästi peeneks või kasuta purustamiseks uhmrit ja nuia. Võib kasutada ka purustajat, aga mina isiklikult olen suur hakkimisefänn. Selles suhtes, et mulle tundub, et nii säilivad kõik maitsenüansid paremini. Lisa sidrunimahl, oliiviõli ja maitsesta musta pipraga. Ongi valmis!

Magusat, õigemini väikseid madeleine koogikesi, tegin sel puhul, et homme tähistame selle aasta viimases prantsuse keele tunnis jõule ja sel puhul omakorda on kõneaineks Lorraine maakonna kokakunst. Ma siis mõtlesin, et teen midagi kaasa ka, muidu võib kõht toidujutte rääkides tühjaks minna. See on mul juba mitmes laar madeleine´i koogikesi. Esimene kord oli tulemus hea, kasutasin läbi-segi retsepte ajakirjast Le cuisine et vin de France, mitmetest blogidest ja oma sisetunnet, nii et lõpuks ei saanud ma enam ise ka aru, kuidas ma lõpptulemuseni jõudsin. Teine kord valmistasin šokolaadi madeleine, võtsin retsepti oma suure lemmiku, prantslanna Bea blogist La Tartine Gourmande, aga mul see retsept sugugi ei töötanud, mahlakate koogikeste asemel valmisid lihtsalt küpsised. Ja nüüd võtsin aluseks David Lebovitzi retsepti. Ja olen tulemusega väga rahul. Nii rahul, et jagan seda ka teiega. Vaja läheb:

3 suurt või 4 väikest muna (toatemperatuuril)
130 gr suhkrut
1/8 tl soola
175 gr jahu
1 tl küpsetuspulbrit
120 gr võid
¼ sidruni koor
1 vanillikaun
1 spl Cointreau´d või rummi

Sulata või potis, lõika vanillikoor pikuti pooleks ja lisa võile sulamise käigus. Tõsta pott tulelt kõrvale ja pase jahtuda. Vahusta toasoojad munad suhkru ja soolaga vahuks. Sega kokku jahu ja küpsetuspulber ja sõelu nad munavahule. Ettevaatlikult ja aeglaselt, sega jahu- ja munasegu kokku. Võta vanillikaunad või seest välja, kuid kraabi nii palju seemneid, kui saad, vedela võis sisse. Lisa võisse ja sidrunikoor. Sega ja vala jupihaaval taignasse. Ise ettevaatlikult segades. Tainast ei tohi üleliia segada. Kui kogu või on lisatud ja segunenud, lõpeta segamine kohe. Kata tainas kilega ja aseta vähemalt 1 tunniks külmkappi (sinna võib ta jääda kuni 12 tunniks).
Määri madeleine vormid võiga ja raputa peale jahu. Pane ka vorm külmikusse seisma.
Kuumuta ahi 220 kraadini. Täida vormid kiiresti ca 3/4 osas taignaga, ei tainas ega vormid ei tohi enne ahju minekut liialt soojaks minna. Ära tainast vormis laiali siluma hakka, ta vajub ahjus ise ilusti õigesse vormi. Küpseta ca 9-10 minutit.

Kaunis karbis kaunid maiustused (Foto Ladurée kodulehelt)

Ladurée poeke Luxi vanalinnas

Apelsini-passionivilja ning vaarikamakroon Ladurée juurest

Muide, kas üks teine tricky Prantsuse küpsetis on pärit siit lähedalt, Lorraine maakonnast, Nancyst (vähemalt mõningate allikate kohaselt). Nimelt õhulised kahekordsed mandlikoogikesed makroonid. Pean ausalt tunnistama, et ma pole makroonide osas veel professionaalsust saavutanud. Aga enda vabanduseks võin lisada, et ega ma peale oma esimest ebaõnnestunud katset rohkem neid küpsetanud polegi. Aga see on mul plaanis. Kus siis veel, kui mitte siin. Ühel õhtul kolasin peale tööd vanalinnas ja avastasin oma suureks üllatuseks ühelt tänavanurgalt ilusa helerohelise poekese, mille akendel ilutsesid hiigelsuured kirevavärvilised makroonikuhjad ja klaasi kaunistas makroonide "isa" Ladurée nimi. Tulin oma suure uudisega, silmad säramas koju ja otsustasime laupäeva hommikul minna ning mõned ära proovida. Olime söönud varem pisikesi makroone Pekingis Maison Boulud´i restoranis, kus söödud soolased road on senise elu suurimaid elamusi, aga magustoidud olid lihtsalt head. Pärast laupäeva hommikut võin öelda, et Ladurée omadega ei anna noid varemproovituid võrreldagi. Tõeliselt maitvad, õrnad ja mahlased olid nad sel korral. Mulle meeldis eriti vaarikamaitseline. Nii et tuleb vist ikka ise ka ette võtta, ühest küljest põnev ja teisest küljest ei jõua end Ladurée omadega iga päev toita :).

Täna on soe ja päike paistab. Aga vahepeal oli meil lumemöll ja täielik kaos. 10 cm lund maas ja koolid suletud, kiirteed kinni, bussid ei sõida, ummikud on tundidepikkused. Õnneks on Luxembourg väike ja mina sain 30 minutiga jala töölt koju liuelda. Ei juhtu vist tihti, et Luxembourgis selliseid fotosid teha saab!
Ilusat jõuluaega!