Grillid särisema ehk Tai moodi grillitud sealiha vardad
Nüüd võib vist küll öelda, et lõpuks on see kauaoodatud suvi kohal. Suvega seoses kerkib vähemalt minul kohe silmade ette mahlakas roheline muru ja sellel tossav suur grillatribuut! Ja mitte ainult minul – Henri unistab juba pikemat aega sellest, kuidas enamus pere toidukordi otse särisevalt grillilt tulevad. Grillimõtteid keerleb minu peas juba igasuguseid ja vaatamata sellele, et selle õige grilli juurde alles paari nädala pärast jõuame, on mõned neist mõtetest juba ka reaalsuseks saanud. Tänagi jagan teiega ühte mõnusat grillretsepti, mis minu jaoks on pärit paari aasta tagusest ajast, kui mõnda aega Tais pesitsesime ja pea iga päev omale midagi tänavate äärtesse üles seatud särisevatelt grillidelt õhtu(või miks mitte ka hommiku)söögiks valisime, nimelt grillitud sealiha vardad ehk moo ping.
Aga sellest natukese aja pärast, pärast seda, kui olen paar sõna kirjutanud ka ühest teisest asjast, mis mul seoses ühe ilusa suvega kohe pähe tuleb ja see on piknik. Õnneks koosneb terve meie pere suurtest pikniku austajatest, nii et idee piknikku korraldada võetakse alati vastu rõõmuovatsioonidega. Seekord aga ei olnud idee hoopiski mitte minu oma, vaid paar nädala eest emadepäevahommikul laulsid Henri ja Mann mu üles, kinkisid lilli ja minu lemmikkomme (nendeks on muide kirss šokolaadis) ning Mann andis kaardi ja ühe oma joonistatud pildi, millelt pidin ära aimama, milline on mulle mõeldud emadepäevakink. Pildil pidasime meie kolm ühte mõnusat piknikku ja see mõte meeldis mulle väga. Ilm mängis meile aga vingerpussi, nii et pidimelausa kaks nädalat ootama, peaaegu juba prantslaste emadepäevani , ehk 3. maini, ootama, et seda head plaani ellu viia. Üleeile oligi lõpuks kõik vajalik olemas – soe ja päikseline ilm ning koolist-töölt vaba päev samuti. Sissejuhatuseks käisime kõik koos kord aastas toimuval briti naiste korraldatud car boot sale´l, ehk siis sellisel laadal, kui inimesed oma ebavajalikud asjad maha müüvad. Oi kuidas mulle meeldivad sellised pudi-padi laadad, pealegi on briti naistel hea maitse ja nad on kokku ostnud enamasti väga kvaliteetseid asju, mida on ütlemata tore endale paari euroga soetada. Üks naljakas asi jäi ka silma, nimelt müüs pea iga pere muuhulgas ka raclette´i masinat. Tegelikult on tegu jube laheda asjaga, mille ülemisel korrusel saab küpsetada liha vms ja alumisele käivad iga sööja jaoks väiksed pannid, mille sees saab juustu küpsetada. Aga ma arvan, et asi on selles, et masin võtab jube palju ruumi ja sellepärast pannakse see kuhugi kapi otsa ja ei leia seetõttu kuigi tihti kasutust. No igatahes kui kellelgi on sellist vidinat vaja, siis tundub see briti naiste üritus selle ostmiseks parim koht olevat.
Aga sellest natukese aja pärast, pärast seda, kui olen paar sõna kirjutanud ka ühest teisest asjast, mis mul seoses ühe ilusa suvega kohe pähe tuleb ja see on piknik. Õnneks koosneb terve meie pere suurtest pikniku austajatest, nii et idee piknikku korraldada võetakse alati vastu rõõmuovatsioonidega. Seekord aga ei olnud idee hoopiski mitte minu oma, vaid paar nädala eest emadepäevahommikul laulsid Henri ja Mann mu üles, kinkisid lilli ja minu lemmikkomme (nendeks on muide kirss šokolaadis) ning Mann andis kaardi ja ühe oma joonistatud pildi, millelt pidin ära aimama, milline on mulle mõeldud emadepäevakink. Pildil pidasime meie kolm ühte mõnusat piknikku ja see mõte meeldis mulle väga. Ilm mängis meile aga vingerpussi, nii et pidimelausa kaks nädalat ootama, peaaegu juba prantslaste emadepäevani , ehk 3. maini, ootama, et seda head plaani ellu viia. Üleeile oligi lõpuks kõik vajalik olemas – soe ja päikseline ilm ning koolist-töölt vaba päev samuti. Sissejuhatuseks käisime kõik koos kord aastas toimuval briti naiste korraldatud car boot sale´l, ehk siis sellisel laadal, kui inimesed oma ebavajalikud asjad maha müüvad. Oi kuidas mulle meeldivad sellised pudi-padi laadad, pealegi on briti naistel hea maitse ja nad on kokku ostnud enamasti väga kvaliteetseid asju, mida on ütlemata tore endale paari euroga soetada. Üks naljakas asi jäi ka silma, nimelt müüs pea iga pere muuhulgas ka raclette´i masinat. Tegelikult on tegu jube laheda asjaga, mille ülemisel korrusel saab küpsetada liha vms ja alumisele käivad iga sööja jaoks väiksed pannid, mille sees saab juustu küpsetada. Aga ma arvan, et asi on selles, et masin võtab jube palju ruumi ja sellepärast pannakse see kuhugi kapi otsa ja ei leia seetõttu kuigi tihti kasutust. No igatahes kui kellelgi on sellist vidinat vaja, siis tundub see briti naiste üritus selle ostmiseks parim koht olevat.
Peale laata läksimegi kauaoodatud piknikule. Kuna minul kui päevakangelasel lubati koht valida, siis avaldasin soovi minna piknikule Moseli jõe kaldale. Mulle lihtsalt kohutavalt meeldib see roheliste kallastega jõgi, kus ujuvad luiged, haned ja pardid ning mille kaldal istudes ja veidi pead keerates näed mööda mäenõlvasid kõrguvaid viinamarjaväljasid. Piknik oli korralikult ette valmistatud, kaasas suured vaibad, padjad, Mannile joonistamist-mängimist, meile juturaamat, mida ette lugeda ja muidugi terve hulk hõrgutisi ning vahuvein mustsõstralisandiga. Seal vaipadel lesides ja möödunud emadepäeva tähistades jõudiski vist mulle päriselt kohale, et aasta kõige kaifim aeg, suvi, on käes! Suur tänu mu kallistele Henrile ja Mannile nii imelise päeva eest!
Ilusat suve ka teile kõigile ja maitsvaid grillielamusi. Loodetavasti jagan neid selle suve jooksul nii mõnelgi korral kas siinsamas või Umami kodulehel ka teiega!
Sealiha varraste jaoks läheb vaja:
500 g sea kaelakarbonaadi
2 spl kalakastet
4 küüslaugu küünt
peotäis värsket koriandrit
1 spl sojakastet
1 spl austrikastet (võib ka välja jätta)
näpuotsaga soodat
2 spl (palmi)suhkrut
1 tl soola
0,5 tl valget pipart
väikseid bambusest grillvardaid
pintseldamiseks kookospiima
Tee nii:
Purusta saumikseriga või uhmris küüslauk, valge pipar ja koriander. Sega juurde kalakaste, sojakaste, austrikaste, sool ja suhkur. Lõika sealiha paksudeks viiludeks ja viilud omakorda umbes 3 cm laiusteks pikkadeks ribadeks. Sega liha ribad marinaadiga, kata kaane või toidukilega ja jäta paariks tunniks külmkappi marineeruma. Veel parem, kui jätad liha külma terveks ööks.
Umbes poos tundi enne grillimist pane bambusvardad vette likku, et nad grillimise ajal põlema ei läheks. Kui vardad on piisavalt ligunenud, aja iga varras pikku pidi ühe lihariba sisse. Grilli vardaid nii, et liha mõlemalt poolt kuldseks küpseks. Pintselda grillimise ajal liha mitu korda mõlemalt poolt kookospiimaga.
Serveeri soojalt mõne meelepärase kastmega – näiteks magusa tšillikastmega või teravamate maitsete austajatele soovitan hoopis sriracha kastet. Moo pingi juurde käib ka spetsiaalne kaste Nam Jim Moo Ping, aga sellest juba teine kord.
Kommentaarid
Car boot sale'd on minu lemmikud ka. Lahe on seal kaia ja asjades sobrada ja vaadata, kas leidub midagi, mida vaja oleks. Need raclette´i masinad on t6esti lahedad, aga kuna neid on tyytu puhastada ja nagu sa ytlesid, v6tavad need parajalt ruumi, siis ilmselt muutuvad need t6esti peale esimest vaimustust tolmukogujaks nurgas.
Retsept tundub ka niiiii isuaratav ja m6nus. Mul on sellel nadalal plaanis teha ribisid Henri moodi (kirjutasin alguses Henri ribisid, aga see ei k6lanud hasti, nii et s6nastasin ymber ;) ja kui ilm veel kaunis pysib, siis v6tan jarmisel nadalal kindlasti need Tai moodi sealiha vardad ka plaani.
Palju paikselisi tervitusi,
Eva-U
Ometi kord üks selline mõnus retsept, kust on ainult liha puudu, aga selle saab kätte väikse vaevaga. Kindlasti katsetan.
Suvised tervitused Kahupealt
Kahupea, mina just mõtlesin, et kui krabi välja arvata, siis on igavesti lihtsa toorainega retsepte mul viimasel ajal olnud. Puha rabarbri möll! Sa oled tõeliselt hästi varustatud kodukokk meil, et Sul enamus eksootiliste roogade tegemiseks vajalikku kodus olemas on. Annad aga Tai retsepti ette ja Sinul ainult liha puudu! Jube lahe! Loodan siis, et maitseb. Teie uuel grillil tuleb kindlasti veel 100 korda paremini välja, kui meie ahjugrilli all! Tervitused teile kõigile!
Muide, ma ei tea, kas on see minu probleem, aga ma ei näe enam blogis seda rabarberikooki, millest sa viimati kirjutasid :(
Aga selle rabarberikoogi (http://jucjaco.blogspot.com/2011/05/koige-parem-rabarberikook-labi-aegade.html), panin tegelikult üles eelmisel kevadel. sel aastal kirjutasin ühe lause sinna juurde, aga see ilmus uue postitusena kõige ette. Ajasin ta tagasi eelmisesse kevadesse :), nüüd leiab ta üles retseptiloendi abil.
Lisaks mõnusatele retseptidele ja veel mõnusamale lugemisele siin blogis, tekib iga kord Teie tehtud elu-olu pilte vaadates tahtmine kotti pakkima ja kolima hakata.
Tervitades,
Monika
Tervitan vastu!
Tuhat tervitust!
Eva-U
Tervitame vastuuu!