Hei kallid sõbrad ja reisisõbrad. Seekord kutsun teid endaga Kreeka saartele. See mõte, minna kahekesi Kreeka saari vallutama, oli meie peades küll vist juba Luksemburgi ajast. Mis tähendab, et peaaegu 10 aastat... Igatahes nüüd sai see teoks tehtud. Kui Kreeka valitsus teatas, et 14. maist on kõik vaktsineeritud või negatiivse testi omanikud teretulnud, siis panin mina oma reisikorraldaja näpukesed usinast tööle. Tulemuseks oli see, et 15. mail maandusime me AirBalticu abil päikselises Ateenas. Kõik ei läinud muidugi nii libedalt, nagu plaanitud, mis näib olevat väike karistus neile, kes koroona ajastul reisida tahvad. Jutustan teilegi, äkki satub keegi samasse olukorda. Esimeses postituses kirjutan Ateenasse jõudmisest ja Mykonosest. Kui oleksin kõik kolm saart ühte postitusse pannud, oleks sellest pool raamatut saanud ja keegi ei jõuaks lõpuni lugeda. Niisiis - Mykonos!
Ateena
 |
| Hommikusöögi vaade Acropolis View hotellist |
Kõik algas sellest, et Kreekasse minekuks, ja isegi Lätis läbimiseks (meie lend algas Riiast), oli vajalik negatiivse testi olemasolu (minul oli 1 vaktsiinidoos ka juba käes, aga sellest ei piisanud). Panin siis Synlabi aja ja huvi pärast tellisin ka antikehade testi. Käisime testil ära ja juba mõne tunni pärast tuli sms, et testi tulemused on Synlabi iseteeninduses saadaval. Mina küll imestasin, et küll nad on kiireks läinud, aga logisin sisse, vaatasin, et esimene rida on antikehade oma (minul oli, Henril mitte, nagu oligi arvata) ja teine siis koroona test. Printisin sertifikaadid välja ja reedel õhtul olime nendega juba Läti piiril Valga Valka vahel. Nii vahva piirivalvur oli, annaks talle kohe ordeni. Vaatas siis meie paberimajandust ja peaaegu oleksime juba edasi sõitnud, kui järsku ta avastas, et meie koroonatesti tulemused on veebruari kuust. No selge, olin välja printinud eelmise reisi sertifikaadid. Ütlesin, et pole hullu, näitan kohe ka õigeis Synlabi lehelt. Tema oli lahkelt nõus, viskas nalja ja küsis niisama küsimusi, mina üritasin Synlabi sisse logida. Synlabi leht oli aga omadega panges. Mõne aja pärast ütles piirivalvur, et aga proovigu me seda teist äppi - Testi.me. Ok, laen aga äpi alla ja mis ma näen - testi tulemus suurelt ja punaselt - positiivne! Süda jättis paar lööki vahele ja ma olin täiesti jahmunud. Kuidas! Mismoodi! Mis nüüd saab! Keerasime otsa ringi ja sõitsime tagasi Valka. Ostsime apteegist ühekordse testi, tegin selle autos ära, aga test läks untsu, ei näidanud üldse midagi. Mõtlesime juba, et lähme uurime, äkki saab Valga haiglas teha uue testi. Aga mingi hetke ajel otsustasin, et logiks ka digilugu lehele sisse. Mõeldud tehtud, login sisse, sealt vaatab vastu testitulemus - negatiivne. Siis hakkas koitma, Testi.me lehe punane ja positiivne tulemus oli antikehade kohta. Kuskil polnud seda aga suurelt kirjas ja mina pidin südamerabanduse saama. Oleksime vabalt võinud tagasi koju sõita ja poleks ka kindlustuselt raha tagasi saanud, sest koroonat ju polnud! Milline rõõm, kimasime siis jälle Läti piirile ja saime ilusti läbi. Ööbisime mõned tunnid Riia lennujaama lähedal uskumatult soodsas hotellis - NB hotel (25 eur kahele koos hommikusöögiga) ja juba olimegi AirBalticu mugaval lennul teel Ateenasse.
Lennujaamast võtsime takso ja teel Ateenasse me küll aru veel ei saanud, millise pärliga tegu on. Selle arusaamiseni jõudsime alles tagasiteel. Igatahes oli meil sissejuhatuseks Ateenas vaid 1 öö ja selle veetsime järjekordses budget hotellis nimega Acropolis View hotel. Ca 50 euri, uskumatult vinge Acropolise vaade ja rikkalik hommikusöök hinnas! Õhtul jalutasime mööda uhket jalakäiate tänavat ümber Acropolise (see on päris suur jalutuskäik) ja läbi eriti nunnu Plaka linnaosa, sõime oma esimesed Kreeka salatid ja värsked mereannid.
Järgmisel päeval läks meil praam alles õhtul Rafina sadamast. Lasime ennast päevaks taksol poolel teel asuvasse outleti viia ja see oli ausalt öeldes päris tore ajaviide. Ainult rahvast oli metsikult ja iga poe taga pikk saba. Rafina sadam on super armas - seal on terve rida mõnusaid tavernasid, kus Kreeka toitu ja jooki nautida praami oodates! Suurem sadam, Piraeus, on hoopis teisest ooperist, sealt tasub taksoga minema kimada nii ruttu kui võimalik!
Praamisõidud on ilusad, aga soojad riided tasub enda juurde võtta. Kõik salongid on tugevalt konditsioneeritud. Wifi on olemas, aga tasuline. Kohvikud on olemas, aga söögiks on pigem küpsised ja tšipsid, kui päristoit! Juua saab küll, kel huvi! :)
Mykonos
Ööpimeduses maabusime Mykonose sadamas. Absolut Mykonos, kus me peatusime, oli oma autojuhi meile vastu saatnud. Mis oli hiiglama armas, sest tegelikult oli tema tööpäev juba ammu läbi. Autos käis mõnus lounge´i muss ja autojuht tegi meile esimese sissejuhatuse saare ellu. Jõudsime luksuslikku hotelli, mis oli järgmisteks päevadeks meie koduks. Istusime terrassile tähti imetlema ja baaridaam valmistas meile tervituskokteili - lavendli ja mastiha (mingi kohalik aromaatne puidusaadus, ma ei tea ausaltöeldes eesti keelset nime) liköörist kokteili! Maitses värskendavalt. Meie rõõmuks oli meile ka toa upgrade ette nähtud ja see teeb ju alati ainult rõõmsaks.
Järgmiseks päevaks olime planeerinud Mykonose linnakesega tutvumise. Peale rikkalikku hommikusööki ja basseini ääres leiva luusse laskmist ning vaadete nautimist asusime teele. Ma ei jõua ära kiita, kuidas meil vedas oma reisi ajastusega, sest tavaliselt on Mykonose kitsad tänavad inimestest pungil. Meie saime neid aga uhkes üksinduses nautida (no natuke oli ikka teisi ka). Mykonos on selline nunnu linnake - madalad säravvalgeks võõbatud majad, ainult uksed-aknad on siniseks, punaseks või roosaks värvitud, nende vahel kitsad sillutatud tänavad jalakäijatel. Siit sealt vilksab meri. Linn on täis armsaid butiigikesi ja pisikesi kohvikuid-restorane. Lõunatasime hotelli poolt soovitatud Captain´s nimelises kohas, mis oli otse mere ääres! Kolasime aga edasi kuni jõudsime vast kõige kuulsama osani Mykonose linnast, nimelt Little Venice (väike Veneetsia) nimelisse linnaossa. See on selline boheem-atmosfäriga eriti romantiline piirkond, laksuvad merelained ühel pool, Mykonose kuulsad tuulikud teisel, suurepärane koht päikseloojangu nautimiseks. Viimaseks me sinna just läksimegi ja olime selleks otstarbeks pannud endale kinni laua legendaarses Negrita nimelises kokteilibaaris. Sinna peaks kohad kindlasti varem broneerima, kuna tegu on eriti populaarse kohaga! Õhkkond oli mõnus ja kokteilid olid ilusad/head! Isegi vaikselt lasti muusikat salaja - tegelikult oli vähemalt kevadel Kreekas restoranides-baarides muusika mängimine keelatud. Tundub veider, aga põhjus on tegelikult väga loogiline - kui muusika mängib, siis peavad inimesed kõvema häälega rääkima ja siis lendab õhku rohkem viirust! :)
 |
| Kreeka värvid Absolute Mykonoses |
 |
| Vaade Captain´sist |
 |
| Jahe Kreeka vein |
 |
| Little Venice vaade kuulsatele tuuleveskitele |
 |
| Little Venice |
 |
| Little Venice, taamal kuulsad Mykonose tuulikud |
 |
| Selline türkiissinine meri siis |
 |
| Kreeka saared on täis kirikuid, minidest perekondlikest suurte avalikeni välja |
 |
| Imetlen järjekordset vaadet |
 |
| Absolute Mykonose valged vaated |
 |
| Legendaarse Negrita baaridaamidega |
 |
| Negrita kokteilid - ilusad ja maitsvad |
 |
| Negrita Mykonos |
 |
| Kreeka värvid Absolute Mykonoses |
 |
| Absolute Mykonos |
 |
| Henri päikseloojangu-office´s |
 |
| Sellised päikseloojangud on Mykonosel |
 |
| Bugenvillea mu arm! :) |
 |
| Epic view! :) |
 |
| Absolute Mykonos |
Järgmiseks päevaks rentisime endale auto, et saarekesele tiir peale teha. Saar on kõigest 85km2 suur ja seal elab ca 12000 inimest, seega jõuab päevaga üksjagu näha küll. Esimeseks seadsime autonina Armenistis majaka juurde, mida soovitas taaskord hotell meile ilusate vaadete nautimiseks. Oli vägev küll, nautisime pea 360 kraadiseid vaateid, lennutasime natuke drooni ja sõitsime edasi otsima ühte väikest ilusat randa nimega Agios Sostis. Ranna äärelt pidavat me hea õnne korral leidma eriti autentse Kreeka grillikoha Kiki´s Taverna - lausa ilma elektri ja veeta. Seda õnne meil kahjuks polnud. Google´i piltide järgi arvestades oleks kohe väga tahtnud seal elu nautida, aga no mis sa teed. Kiki polnud veel hooaega avanud! Igatahes soovitan teile, kui sinnakanti satute. Proovige ära ja rääkige mullegi pärast, kuidas oli! Rand ise oli tõepoolest imeline, läbipaistva sinisinise veega ja puha. Imetlesime natuke ja põrutasime edasi, sest kõht oli tühi juba. Peatusime keset saart asuvas Ano Mera külakeses, kolasime seal natuke ringi, imetlesime päikse käes peesitavaid kasse ja maandusime Vergos Tavernas. Peremees tõi meile värsket Kreeka salatit, grillitud kalmaare ja röstitud baklažaani, kõik maitses hästi! Kimasime veel edasi eriti eraldatud Mersini randa ja käisime kristallselges vees ujumas.
 |
| Leia pildilt sisalik |
 |
| Armenistis majakas |
 |
| Imetlen vaateid |
 |
| Elu on ilus! Agios Sostise rannas! |
 |
| Vaade ülalt Mykonose linnale |
 |
| Praamiga saarte vahel |
Järgmisel päeval ootas meid juba taaskord praamisõit järgmisele saarele - Parosele! Aga sellest juba järgmisel korral lähemalt!
Kommentaarid
Tervitused Kahupealt.