Saltimbocca viigimarjade ja portveinikastmega

Saltimboccat, õigemini selle pisut ebatraditsioonilist variatsiooni, vamistades, mõtisklesin roogadele antud nimede üle. Jõudsin järeldusele, et üks ilus, isuäratav ja põnevust tekitav nimi annab toidu võidukäigule suure plussi juurde. Võtame näiteks sellesama saltimbocca, mis kujutab endast originaalis õhukest vasikalihaviilu, millele on kinnitatud viil prosciuttot ja leht salveid ning mis saab seejärel kiirelt või sees mõlemalt poolt praetud. Kooslus on kahtlemata tõeliselt maitsev, aga ma kahtlen, kas see ikka niisama kuulus Itaalia roog oleks, kui ta ei kannaks kõlavat nime "saltimbocca", mis pealegi tuleb itaalia keelsest isuäratavast fraasist tähendusega "hüppab suhu"! (Etterutates ütlen, et muidugi hüppab suhu, erilise kiiruga veel ja kõik teised saltimboccad hüppavad esimesele veel suurema kiiruga järgi).


DSC_0038

Eelmise nädala laupäeva hommikul vaatasin Lusika saadet, mida juhib Tuuli ning mida sel korral külastas Mari-Liis! Ja Mari-Liis valmistas oma juba legendaarseks saanud "rokkivaid räimesid". Ja jälle pidin tõdema, et vägev nimi annab niigi vägevale roale veel vägevust juurde. Kas pole ühele maitsvale räimevormile lahe nimi antud - rokkivad räimed! Kohe tekib isu kodumaist räime hankima minna ja üks ports ahju pista. Novot... ja siis avastasin, et alati vaimukas Liina, on saltimboccat küpsetades täpselt sama asja üle mõtteid mõlgutanud, et miks ei võiks meie Eesti toitudel ka sellised vägevad nimed olla. Kuna ma ise nii vaimukas pole, siis pean siinkohal Liinat tsiteerima: "Miks ei ole mulgi pudru nimi näiteks "hall on taevas ja must on maa" või siis kaerakile nimi näiteks "ema tegi, aga ise ei tahtnud, meie peame nüüd kõik ära sööma"!" :)Tõepoolest, miks mitte! Kas teile tuleb mõni meeldejääva nimega kodumaine roog meelde? Mul hetkel ei tule, aga kindlasti mõni on täiesti olemas!

No igatahes minu seekordne saltimbocca sai pisut teistmoodi, kui roomalastel see roog esialgu mõeldud oli. Salvei asemel ilutses prosciutto peal hoopis viiluke magusat viigimarja ning kaste sai tummisemaks tehtud portveiniga (ausalt, tunnistan üles, et vasikaliha praadimise rasva ja portveini kokkukeetmisel tekkinud jumaliku kastme ülejäägid jõin ma lihtsalt ära! /kirjutab Juta ja punastab siin omaette/)

Vaja läheb:
6 õhukest vasikaeskaloppi
3 värsket viigimarja
6 prosciuttoviilu
50 ml valget kuiva veini
2 spl portveini
2 spl võid
2 spl oliiviõli


DSC_0042

Lõika iga eskalopp kaheks. Maitsesta soola ja pipraga. Kata eskalopp umbes sama suure prosciutto viiluga. Viiluta viigimarjad. Tõsta igale eskalopile singi peale viil viigimarja. Et tikuga kinnitamisel viigimarjaviil katki ei läheks, pane viigimarja peale veel väike riba prosciuttot ja kinnita kõik läbi selle tikuga kokku. Kuumuta õli ja või pannil. Prae eskaloppe mõlemalt poolt umbes 3 minutit, keera liha pool alla tagasi ja vala pannile valge vein. Kata pann kaanega ja lase veel paar minutit lihal pannil küpseda. Eemalda liha pannilt, vala pannile juurde portvein, sega ja keeda 1-2 minutit. Serveeri saltimboccat selle portveinikastmega. Juurde sobib nii kartul, pasta kui polenta.
/Idee: Cuisine et Vins de France/

Kommentaarid

Eva ja CO ütles …
Vahva nimega roog! Mulle meeldib eriti eesti keelne vaste "Hüppab suhu!" Selline lühike ja lööv. Esimesena tuli mulle Eestis kasutusel olevatest lõbusatest toidunimedest meelde "Kirju koer", mis võib võõramaalasele päris naljakalt kõlada. Üldse on vist magustoitudel rohkem toredaid nimesid. Võta kasvõi "ujuvad saared" või "koogel-moogel" :) Loed nime ja ei ole aimu ka, kas tegemist on lihapiruka, keeksi või supiga :)
Kui aga retsepti juurde tagasi tulla, siis see tundub igati isuäratav. Proovin kindlasit kunagi järele ja annan teada, kas ikka hüppas suhu ;)

Toredat saabuvat nädalavahetust,
Eva-U
Juc ütles …
Eva, Sinul tulevad alati head ideed nagu varrukast. Muidugi kirju koer ja koogel-moogel! Aga mõtle, kui koogel-moogeli nimi oleks toores muna suhkruga :), siis ta vist poleks laste lemmik! Või kirju koer oleks magus vorst :). Aga saltimboccat proovi jah ja kriitikat kuulaks ka hea meelega pärast! Ilusat nädalavahetust ka teile!
Anonüümne ütles …
Ma tean kooki, mille nimi on "Külalised lävel". Nimi tulevat sellest, et valmib väga kiiresti ja käepärastest vahenditest.
Juc ütles …
Elve, see on küll väga andekas nimi. Umbes nagu "hüppab suhu" juba :). Kas Sa paari sõnaga viitsid kirjutada ka, milles see "külalised lävel" kook seisneb? Oleks põnev teada!
Anne ütles …
Juta, pildid on jälle väga isuäratavad. Peale vaadates arvasin, et tegu on lõhega. Usun, et see viigimarja täiendus sobib imehästi. Edukaid katsetusi!
mercredi ütles …
Itaallastel on "tiramisu" ka üks väga tabav ja kelmikas nimi.
Eks kujundlikke ütlemisi ole ju eesti keeleski, "pikkpoiss" näiteks.
Ja tiitel "vaesed rüütlid" muudab igava praesaia kohe nagu natuke põnevamaks.:)
Juc ütles …
Anne, suur aitäh! Viigimari on tõesti üks tänuväärne vili, mis sobib hästi nii salatitesse, küpsetistesse, dessertidesse kui ka liharoogadesse! Jätkan ikka katsetusi :), kõlab nagu keemiatund!
Mercredi, aitäh lahedaid toidunimesid lisamast. Tiramisu on tõesti väga ägeda kõlaga ja tähendusega samuti. Ja kuidas mul küll endal pikkpoiss ja vaesed rüütlid meelde ei tulnud. Ja jälle pean lisama, et oleks ju suisa igav, kui ütleks suur ahjukotlet või praesaiad :).
Gaili ütles …
Ma lisaks veel lumepallisupi sinna listi :) Kirju kiisu ja kass Arturi kook, kräsupea...
Anonüümne ütles …
"Külalised lävel" jaoks tuleb teha tavaline biskviiditainas ja see kaheks osaks jaotada. Esimene pool valada küpsetusplaadile ja selle peale laotada õhukesed õunaviilud (õuntele võiks ka kaneeli puistada). See umbes 10 minutiks ahju. Siis ahjust välja ja määrida peale hapukoort ning valada koogile ka ülejäänud tainas. Kook uuesti ahju ja varsti ongi valmis.
Juc ütles …
Gaili, just, lumepallisupp, kräsupea... Väga andekad nimed! Kui kunagi Eestis jälle elan ja oma inglise keelse eesti toidu blogi ellu äratan, siis võtan need kõik järgemööda ette :).
Elve, väga huvitav kook, see "külalised lävel". Pole iial varem kuulnudki. Millisest Eesti otsast see pärit on?
Anonüümne ütles …
Ma ei teagi, kust see tuli, sest see on juba väga kaua me peres teada, kuigi mul oleks nagu ähmane mälestus, et see on kuskilt ajakirjandusest leitud. Sellisel juhul, kui mitte midagi kodus pole, on see hea variant magusaampsuks.

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga