Tartiflette, see päris, Reblochoniga
Ühel ilusal päeval, lõunapausi ajal, võtsin tööl lõunaks vegetaarsena välja kuulutatud roa, mis pealtnäha oli lihtsalt juustuga kartulivorm. Niikui ma ta ära proovisin, hakkasin vormi seest otsima puravikke, mille maitset nii mõnusalt kreemises roas tunda oli. Ja siis sain alles aru, et puravikke pole, seenemaitse tuleb otse ohtrast juustukattest. Kahtlustasin, et tegu on kuulsa Reblochoniga.
Ühel teisel ilusal päeval kodumaistes blogiavarustes uidates, sattusin Meriti blogi heatoit.com peale. Viimane postitus rääkis omamoodi tartiflette´st, kus oli kasutatud kana, spinatit ja Eestimaise juustuvaliku kehvuse tõttu Reblochoni asemel Bried või midagi muud kättesaadavamat (vähemalt selline tunne mulle lugu lugedes jäi). Peale seda hakkas mul suu vett jooksma ja ma tormasin poodi Reblochoni ja suitsupeekoni järele.
Infoks niipalju, et Reblochon on Prantsuse juust, mis on pärit Alpidest, Savoi piirkonnast. Juustu valmistatakse lehmapiimast. Kasutatakse päeva teise lüpsi piima. Juustukera läbimõõt on umbes 14cm ja paksus 3-4 cm. Kera on ümbritsetud veidi kõvema koorega, seest on juust aga hästi pehme. Teda iseloomustab just seesama pähkline maitse, mis mul tookord lõunasöögist kummitama jäi.
Tulemus, valmis tartiflette, on midagi hooooooopis muud, kui mõni tavaline kartulivorm. Selles on nii palju maitseid, nii palju mahlakust, et on tõsine oht end lõhki süüa! :) Ja eriti tore, et tegu on äärmiselt lihtsalt valmistatava roaga. Vaja läheb:
500 gr kartuleid
200 gr suitsupeekonit
1 keskmise suurusega sibul
100 ml vahukoort
240 gr Reblochoni juustu (kui seda ei õnnestu saada, kasuta mahedamaitselist Bried või Camemberti, päris sama kindlasti ei tule, aga maitsev ilmtingimata, mõned allikad soovitavad asenduseks proovida ka Gruyere´i või Munsterit)
Koori ja viiluta kartulid. Haki sibul ja suitsupeekon väikesteks tükkideks. Prae kuival pannil peekonitükid veidi krõbedaks, tõsta peekon pannilt. Prae peekonist välja sulanud rasvas sibulatükid klaasjaks. Lao ahjuvormi kiht kartuliviile, maitsesta neid soola ja pipraga. Puista nad üle poolte peekonitükkide ja sibulatega. Viiluta juust ja lao pool selle kogusest vormi. Korda sama, alusta kartuliga, jätka ülejäänud peekoni, sibula ja juustuga. Vala peale vahukoor. Kata vorm fooliumiga. Küpseta 190 kraadises ahjus 30-40 minutit. Eemalda foolium ja küpseta veel vähemalt 20 minutit, kuni kartulid on pehmed (katsu aegajalt kahvliga, sest see, kui kiiresti kartulid pehmeks lähevad, sõltub väga palju kartulisordist). Serveeri kohe, joo kõrvale mõnusat jahedat Rieslingut! Mulle vähemalt meeldib nii!
Toiduturg ajas mu iseenesestmõistetavalt kihevile - kõike oleks osta tahtnud ja palju. Värske ürdi mäed, erinevate salatite hunnikud, igas värvis ja kujus kõrvitsaid, värskelt valminud pähkleid ja kastaneid, juuste-vorste Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja muidugi siitsamast, värskeid kammkarpe, kalasid, krevette ja rannakarpe, rääkimata kõikvõimalikest puu- ja köögiviljadest. Seekord õnnestus siiski mõistus kodus hoida ja mitte pankrotti minna :).
Ilusat sügist teile kõigile!
Ühel teisel ilusal päeval kodumaistes blogiavarustes uidates, sattusin Meriti blogi heatoit.com peale. Viimane postitus rääkis omamoodi tartiflette´st, kus oli kasutatud kana, spinatit ja Eestimaise juustuvaliku kehvuse tõttu Reblochoni asemel Bried või midagi muud kättesaadavamat (vähemalt selline tunne mulle lugu lugedes jäi). Peale seda hakkas mul suu vett jooksma ja ma tormasin poodi Reblochoni ja suitsupeekoni järele.
Infoks niipalju, et Reblochon on Prantsuse juust, mis on pärit Alpidest, Savoi piirkonnast. Juustu valmistatakse lehmapiimast. Kasutatakse päeva teise lüpsi piima. Juustukera läbimõõt on umbes 14cm ja paksus 3-4 cm. Kera on ümbritsetud veidi kõvema koorega, seest on juust aga hästi pehme. Teda iseloomustab just seesama pähkline maitse, mis mul tookord lõunasöögist kummitama jäi.
Tulemus, valmis tartiflette, on midagi hooooooopis muud, kui mõni tavaline kartulivorm. Selles on nii palju maitseid, nii palju mahlakust, et on tõsine oht end lõhki süüa! :) Ja eriti tore, et tegu on äärmiselt lihtsalt valmistatava roaga. Vaja läheb:
500 gr kartuleid
200 gr suitsupeekonit
1 keskmise suurusega sibul
100 ml vahukoort
240 gr Reblochoni juustu (kui seda ei õnnestu saada, kasuta mahedamaitselist Bried või Camemberti, päris sama kindlasti ei tule, aga maitsev ilmtingimata, mõned allikad soovitavad asenduseks proovida ka Gruyere´i või Munsterit)
Koori ja viiluta kartulid. Haki sibul ja suitsupeekon väikesteks tükkideks. Prae kuival pannil peekonitükid veidi krõbedaks, tõsta peekon pannilt. Prae peekonist välja sulanud rasvas sibulatükid klaasjaks. Lao ahjuvormi kiht kartuliviile, maitsesta neid soola ja pipraga. Puista nad üle poolte peekonitükkide ja sibulatega. Viiluta juust ja lao pool selle kogusest vormi. Korda sama, alusta kartuliga, jätka ülejäänud peekoni, sibula ja juustuga. Vala peale vahukoor. Kata vorm fooliumiga. Küpseta 190 kraadises ahjus 30-40 minutit. Eemalda foolium ja küpseta veel vähemalt 20 minutit, kuni kartulid on pehmed (katsu aegajalt kahvliga, sest see, kui kiiresti kartulid pehmeks lähevad, sõltub väga palju kartulisordist). Serveeri kohe, joo kõrvale mõnusat jahedat Rieslingut! Mulle vähemalt meeldib nii!
***
Muus osas pole meil suurt midagi praegu kirjutada. Ausaltöeldes naudime lihtsalt, et meil on oma kodu, et mööbel on kohale tassitud ja kokku pandud ja võrratuid päikeselisi sügisilmasid. Loodus ümberringi on muutunud kollaseks, oranžiks ja punaseks. Eriti ilus on seda vaadelda sildadelt, mis ületavad sügavaid Luxembourgi orgusid. Võiks vist öelda, et üle mitme aasta on meie pere igapäevaellu saabunud mõningane rutiin ja te võibolla ei usu, aga see on vahelduseks uskumatult tore! Päris kodus me muidugi ka ei istu, tänagi käisime hommikul vanalinnas vanakraamilaadal ja toiduturul. Tulime koju ilusa vanaaegse Inglise portselanist koorekannuga, mille hind oli kõigest 1 euro!!! Ostsin selle lihtsalt, kuna ma ei olnud Peedule veel suutnud ilusat koorekannu ilusa hinnaga leida Eestist. Nüüd tulin koju ja asusin netist uurima. Täpselt sama kannu müüakse netis 28 USD-ga :), mitte et ma seda müüa tahaksin. Kannukese alla on kirjutatud "By appointment to her majesty the Queen, china potters, PARAGON, Fine bone china, made in England, Victoriana Rose". Väga uhke värk. Mõnikord veame sealt mõne ilusa supitirina koju, see on teine asi, mida ma Eestist pole veel meelepärast leidnud!Toiduturg ajas mu iseenesestmõistetavalt kihevile - kõike oleks osta tahtnud ja palju. Värske ürdi mäed, erinevate salatite hunnikud, igas värvis ja kujus kõrvitsaid, värskelt valminud pähkleid ja kastaneid, juuste-vorste Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja muidugi siitsamast, värskeid kammkarpe, kalasid, krevette ja rannakarpe, rääkimata kõikvõimalikest puu- ja köögiviljadest. Seekord õnnestus siiski mõistus kodus hoida ja mitte pankrotti minna :).
Ilusat sügist teile kõigile!
Kommentaarid
Nii tore, et saate vahelduseks rutiini nautida. Ja ilus päikseline sügis on ju lausa võrratu! Kujutasin nii hästi vaimusilmas ette, kui kaunid vaated teil seal avanevad. Mõnus! No ja see kann, mis sa ostsid! Udupeen leid! Palju õnne!
Hästi palju tervitusi teile kõigile! Varsti näemeee!!!
Eva-U
Kahupea, proovi jah. Sul on vist parim siis mõnda Bried kasutada, ma kujutan ette. Koorekannuga oli tõesti ootamatult põnev lugu. Ma ostsin omaarust lihtsalt ilusa kannu. Sinu krimka-hoiatus on päris hea nali! :) Olen teinekord ettevaatlikum!
Sellised vanakraamiturud on minu unistus, seal võiks vist jäädagi hullama ja teistes riikides on hästi põnev just see, et saad aimu selle koha vanaemade lauakommetest. Hästi põnev. Palju vahvaid leide ka edaspidi!
Merit, aitähh inspiratsiooni eest. Reblochini, vähemalt seda, mis mul oli, oli küll õnneks lihtne lõigata. Paksude juustuviilude peale ma isegi mõtleks, aga see roog on isegi täpselt südametunnistuse piiri peal oma rammususelt (või siis veidi üle :)), nii et ma vist jätkan ilma paksude viiludeta :):)
Ma arvan, et kui meil järgmine kord külalised tulevad, siis pakun neile just seda sööki - hea lihtne teha ja maitseb oivaliselt!
Päikest,
Eva-U
F. on mulle kogu aeg lubanud, et ta teeb mulle Tartiflette´i, sest see pidavat ta firmaroog olema.. siiamaani ootan.. kutsun siis teid ka, kui ta ükskord teeb ;) vaatab, kas üks Savoylane teeb sama hästi kui sina ;)..
Kristina