Kanakintsud feta ja oliividega

Kanakintse
Paprikat
Suvikõrvitsat
Küüslauku
Musti oliive
Sibulat
Valget veini
Oliiviõli
Fetajuustu
Tüümian ja lehtpetersell
Ahjupotti panna soola ja pipraga määritud kanakintsud, nendega koos paprika, suvikõrvits, küüslauk, oliivid, sibul, sorts valget veini, värsket tüümiani ja lehtpeterselli. Valada üle oliiviõliga. Ahjus 180 kraadi juures küpsetada kuni peaaegu valmis, lisada fetajuust, küpsetada kana valmimiseni.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Samba, sake ja tšillikaun (suured uudised 2/3)

Kujutis
"Samba, sake ja tsillikaun - maid ja maitseid avastamas" on minu pea pooleteise aasta pikkuse töö vili. See on retseptidega reisiromaan, mis on äärest ääreni täis meie ümbermaailmareisi seikluseid (muuhulgas meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, džunglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas jne jne), teel kohatud põnevaid inimesi, kogetud emotsioone ja muidugi parimaid maitseelamusi Brasiiliast, Arentiinast, Tsiilist, Samoalt, Uus Meremaalt, Austraaliast, Malaisiast, Hong Kongist, Taist, Hiinast, Vietnamist ja Jaapanist. Retsepte jagasid meiega meie kallid sõbrad üle maailma ja neid sai kogutud terve teekonna jooksul! Kõik retseptid, kokku ligi 50 erinevat, said hiljem...
Loe edasi »

Üks lihtne "hiinakas" - kindral Tso kana

Kujutis
Nii mõnigi toit, mis lääne inimestele "hiinakat" tellides esimeste seas pähe tuleb, ei ole tegelikult teps mitte Hiinast pärit. Ja nii ka see vägeva nimega kergelt vürtsikas kindral Tso kana . Alguse on see saanud hoopis Ameerika Hiina restoranidest ja suure tõenäosusega polnud kuulsal väepealikul sellega mitte midagi pistmist. Siit , Anu Lohki kirjutatud artiklist "Suurimad müüdid Hiina toidu kohta", võib lugeda veidi täpsemalt: 5. Müüt: Kindral Tso oskas teha lahingutväärt kanarooga Vähemalt enamik ameeriklasi teab, et „kindral Tso kana“ ei ole üks neist veidratest Hiina muinasjuttudest, mida me teile raadiosaadetes ette loeme, vaid maitsev Hiina roog. Või on see ikka nii? Kuigi kindral Tso kana on Metsikus Läänes popp söök, ei teata Hiinas selles udutuhkagi. Nii et kui mõned ajakirjanikud külastasid Tso kodulinna Hunani provintsis, vandusid isegi kadunud kindrali järeltulijad, et nad pole sellisest retseptist kordagi kuulnud. Kindral Tso, pärisnimega Zuǒ Zōngtáng...
Loe edasi »

Kui Tais, söö, mis taid söövad - Tom Yum Goong

Kujutis
Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul. Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan. Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne. A...
Loe edasi »

Moosi, moosi ja moosi - tšillist, šalotist ja viigimarjast

Kujutis
Pean üles tunnistama, et ega ma nüüd üks suuremasi moosikeetja (ja üldse sissetegija) ei ole. Sellele moositeole, millest teile nüüd kirjutan, õhutasid mind aga nende endi teadmata kallid kaasblogardid Tuuli ja Marju . Tuuli pani kellukese mu peas helisema oma tšillimoosiga (mis küll tõsi küll juba juulikuus tema blogis ilmavalgust nägi, aga just nii kaua mu peas mõned mõtted idanemisaega vajavadki) ja Marju andis otsustava tõuke oma imeilusate moosipurgisiltidega (kes veel ei tea, siis need on kõigile täitsa tasuta allalaadimiseks ja kasutamiseks). Aitäh teile, aitasite kaasa paljude meeldivate maitseelamuste tekitamisele ja nautimisele. Nende kolme moosi võlu on minu kui rohkem soolase-toidu-inimese jaoks see, et nad sobivadki põhiliselt just liha, juustu ja soolaste toitude kõrvale. Mina serveerisin neid pardi confit juurde (millest ma peagi teile ka räägin), kõik kolm sobivad lihtsalt võrratult mõne kiire valgehallitusjuustu bruschetta peale, isegi seaprae kõrval toimivad nad suu...
Loe edasi »